Halduskava

PUHJA PÜHA DIONYSIUSE KIRIKU HALDUSKAVA AD 2014-2019

Puhja kiriku halduskava on koostanud 2014.a. septembris EELK Puhja koguduse juhatuse ja nõukogu liikmed: Ülle Närska, Meelis Roosaar, Eveli Roosaar, Ave Külter, Janne Laas, Tiina Paesalu, Andres Arrak, Tiit Lankots, Arno Ratas, Eve Naarits, Peeter Gimbutas, Miina Kuusemaa, Tiit Kuusemaa ja Kaja Udso (Puhja Seltsimaja juhataja), Inga Raudvassar (Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor) ja Vahur Jaakma (Puhja vallavolikogu esimees).

Konsultant: Mati Maanas (EELK Varahaldus).

Sissejuhatus

Halduskavas käsitletakse Puhja püha Dionysiuse kirikut ning sellega vahetult seotud kompleksi (kirikuaed, kirikuaia piirdemüür); käsitlemist ei leia pastoraadikompleks. Kava koostamise eesmärgiks on anda ülevaade kirikuhoones ja selle ümbruses paiknevatest kultuuri- ja loodusväärtustest ning leida parimad võimalused kompleksi väärtustepõhiseks haldamiseks ja arendamiseks. Kuna EELK Puhja kogudus on aktiivne ja kasutab kirikut sageli, ei ole käesoleva kava eesmärgiks leida alternatiivset kasutust kirikuhoonele ja käsitlemist ei leia sellekohased võimalused.

Asukoht

Puhja kirik (ka: Puhja Püha Dionysiuse kirik) on kirik Puhja alevikus, Puhja vallas, Tartu maakonnas. Varem jäi kirik Puhja kihelkonda. Kirikut kasutab ja haldab EELK Puhja kogudus.

Gooti stiilis kivikirik ehitati aastail 1495–1499. Võimalik, et varem asus samas puukirik, mille ehitamisest 500 aasta möödumist on meenutatud 1862. aastal. Puukirik oli tõenäoliselt samaaegne Kavilda linnuse (Kawelecht) rajamisegaTiesenhausenite poolt. Paika on esimest korda mainitud 1397. aastal (Pujen).

Kirik on üks kolmest Lõuna-Eesti kõige vanemast kirikust ning on arvatud riiklike muinsusobjektide nimekirja. Kirik ehitati algul kolmelöövilise kodakirikuna, mis 1627. aastal osaliselt hävis. Säilinud on rikkalik konsooltorniga (hävinud osad asendatud puitdetailidega) läänefassaadi kujundus.

Kirikus on hea akustika ja seal korraldatakse nii kohaliku kui ülemaakonnalise tähtsusega kontserte. Kirikus asub haruldane mehaaniline Müllverstedti orel (ehitatud 1881). Kiriku juures on vana ait (1751). 1999. aastal tähistati Puhja kivikiriku 500. aastapäeva.

Puhja kiriku ansamblisse kuuluvad riiklikud kultuurimälestised

Puhja kirik 15.-16. saj (mälestis reg nr 7248), Puhja kirikuaed (mälestis reg nr 4268), Puhja kirikuaia piirdemüür (mälestis 7249). Kirikuaias paiknevad kunstimälestised: kivirist (mälestis reg nr 1020), kivirist (mälestis reg nr 1019), kivirist (mälestis reg nr 1018), kivirist (mälestis reg nr 1017), raidkivi (mälestis reg nr 1016). Lisaks kuuluvad Puhja kiriku ansamblisse pärandkultuuri objektide nimistusse kantud Puhja kirikumõisa ait ja Puhja kiriku pastoraat.

Puhja kirikus asuvad kunstimälestised

Ristimisvaagen (mälestis reg nr 396), orel (mälestis reg nr 387), tornikell (mälestis reg nr 385), tornikell (mälestis reg nr 384), tornikell (mälestis reg nr 383), küünlajalg (altari-) (mälestis reg nr 381), küünlajalg (altari-) (mälestis reg nr 380), küünlajalg (altari-) (mälestis reg nr 379), küünlajalg (altari-) (mälestis reg nr 378), kroonlühter (mälestis reg nr 377), kroonlühter (mälestis reg nr 376), kroonlühter (mälestis reg nr 375), kroonlühter (mälestis reg nr 374), kantsel kõlaräästaga (mälestis reg nr 371), altarimaal “Kristus ristil”(mälestis reg nr 370), altar ja altariaed (mälestis reg nr 369). Lisaks neli salastatud asukohaga objekti.

Kiriku ja sinna juurde kuuluva muinsuskaitseline väärtus

Praegune Puhja valla keskus koos kirikuga on juba ajalooliselt olnud Puhja kihelkonna keskuseks. Kirikut on ajalooürikutes mainitud juba 1397. aastal. Praegune kirik valmis 1499. a. Algkiriku läänepoolsest seinast on säilinud üksnes selle allosa portaaliga. Tõenäoliselt 15. sajandil sai kirik tugevasti kannatada: hävisid nii otsaviilud kui ka võlvid. Kirik taastati arvatavasti 1495-99, mil ehitati ka konsoolidele ja kandekaarele toetuv viilutorn. Nii torni kui ka viilu liigendavad pikad kitsad petiknišid. Rekonstrueerimisel on säilinud müüritist maksimaalselt ära kasutatud, mistõttu portaal, selle kohal olev aken ja torn pole sattunud ühele teljele. Samal ajal ehitati ka kooriruumi tähtvõlv, mis toetub faasitud nurgaturpadele. See on ainus põhijoontes säilinud hilisgooti koor Lõuna-Eestis. Pikihoones on võlvid hävinud. Säilinud on üksnes võlve toetanud faasitud nurgaturbad. Väga erandlikult on pikihoone seinte allosa liigendatud avarate niššidega kõrvalaltarite jaoks. Niššide eeskujuks võib arvata Tartu toomikiriku. Pikihoone seintel leidub mitmeid maalitud pühitsusriste. Kirik purustati Poola-Rootsi sõdade (1600-29) lõpp-perioodil. 1630. a paiku taastatud kirik sai praeguse barokse kiivriga puidust haritorni arvatavasti 18. sajandi lõpul. Kiriku sisutus on neogooti vormides ja pärineb 19. sajandist 1868. a valminud altariseinal (J.G. Mühlenhausen) maal „Kristus ristil (ostetud Münchenist 1859. Kantsel pärineb aasast 1872 ja Müllverstedti orel aastast 1881. (Eesti Arhitektuur 4.)

Dokumentatsioon

1. Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatud dokumendid

  • Puhja kiriku põranda remont-restaureerimistööde põhiprojekt. OÜ H. Uuetalu töö nr 03-50, ins. H. Uuetalu, Tallinn, okt.2003. Kooskõlastus nr 1187; 29.03.2004, väljastaja Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor Mart Siilivask
  • Puhja kiriku põranda remont-restaureerimistööde põhiprojekt. OÜ H. Uuetalu töö nr 03-50, ins. H. Uuetalu, Tallinn, okt.2003. Kooskõlastus nr 1187; 29.03.2004, väljastaja Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor Mart Siilivask
  • Puhja kiriku uue põranda rajamisel järelevalve käigus koostatud joonised (JV-05-01…JV-05-03).Töö nr. 2005-01. Autor H. Uuetalu. Tallinn jaanuar 2005.Tellija: Muinsuskaitseamet. Kooskõlastus nr 2312; 24.01.2005, väljastaja Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor Ülle Jukk
  • Puhja kiriku pinkide paigalduse ja käärkambri välisukse projekt. Autor: ARC Projekt OÜ, U. Tiirmaa. Töö nr. 2005-027. Tartu mai 2005. Kooskõlastus nr 3031; 10.06.2005, väljastaja Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor Ülle Jukk
  • Puhja kiriku välise ringdrenaaži põhiprojekt. Töö nr. 2005-10. OÜ H. Uuetalu, autor H. Uuetalu. Tallinn juuli 2005. Tellija: Muinsuskaitseamet. Kooskõlastus nr 3581; 14.10.2005, väljastaja Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor Ülle Jukk
  • Muinsuskaitse eritingimused Puhja kiriku (mälestise reg nr 7248) katuse remont-restaureerimisprojekti koostamiseks. OÜ ARC-Projekt töö nr 2005-031, O. Suuder ja ins. T. Varik, Tartu 2005. Kooskõlastus nr 3894; 29.12.2005, väljastaja Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor Mart Siilivask
  • Puhja kiriku katuse ja torni tehnilise seisukorra ülevaatus. Autor: Frantsiskus OÜ, A. Danil, T. Parmakson 1996
  • Puhja Dionysiose kirik (mälestise regnr 7248) katuse remont-restaureerimise põhiprojekt. OÜ ARC Projekt töö nr 2005-031, ins. Toomas Varik, Tartu 2005. Kooskõlastus nr 3895; 29.12.2005, väljastaja Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor Mart Siilivask
  • Puhja kiriku tulekahju- ja valvesignalisatsiooni paigaldamise projekt. AS Alarmnet. Kooskõlastus nr 12734; 15.12.2009, väljastaja Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor Reelika Niit
  • Puhja kiriku katuse remont-restaureerimise põhiprojekt. Koostaja: ARC Projekt. Tellija: EELK Puhja kogudus. Töö nr 2005-031.Kooskõlastuse nr 3895; 29.12. 2005 pikendamine. Kooskõlastus nr 20656; 25.06.2013, väljastaja Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor Inga Raudvassar
  • Puhja kirik. Käärkambri katuse avariiremondi muinsuskaitselise järelevalve aruanne. Koostaja: Anu Kulbach.Tellija: EELK Puhja kogudus. Tartu 2013. Kooskõlastus nr 21389; 17.10.2013, väljastaja Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor Inga Raudvassar
  • Puhja kiriku orel (Eesti oreli pass). Koostanud Olev Kents, Tallinn 2007. Tellija: Muinsuskaitseamet.
  • Puhja kiriku automaatne tulekahjusignalisatsioon ja valvesignalisatsioon. Koostaja: AS Alarmnet. Tellija EELK Puhja kogudus. Tartu 2009.

Lisaks on Muinsuskaitse poolt teadmiseks võetud järgmised dokumendid (ei kuulu kooskõlastamisele):

  • Puhja kiriku niiskuskahjustuste ülevaatuse aruanne. Koostanud Lea Täheväli-Stroh 2003. Töö on tehtud omaalgatuslikult ja tasuta.

2. Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid

Lisaks on veel arhiivimaterjale varasemate ehitustööde, uurimistööde ja arheoloogiliste uuringute kohta nii Ajalooarhiivis kui ka Riigiarhiivis.

Keskkonnakaitse

Puhja kirikuaed on osa looduskaitse all olevast Puhja Seltsimaja pargist. Park on looduskaitse all aastast 1957, selle pindala on 2,6 hektarit. Park rajati kahes osas. Pastoraadi ja kiriku ümber istutati puud 19. sajandi teisel poolel. Vabadussõja mälestussamba ümber rajati park Puhja Haridusseltsi algatusel 1925. aastal.

Pargi eri aegadel rajatud osad on erineva ilmega. Vanem, kiriku ümber olev puistu on mitmekesisem; noorem pargiosa on ainulaadne kogu Eestis, selle rajamiseks on kasutatud ainult ühte puuliiki – pärna. Vabadussõja mälestussamba ümber kujundati kiirjalt hargnevate teedega puistu. Teede joonis kujutab segmentideks jagatud südant, mida ümbritseb pärnaderida. Pargi lääneosa avarat muruala, kunagist Haridusseltsi spordiplatsi ümbritsevad kolmest küljest tihedad pärnade read. Kirikuaeda piirab madal maakividest müür, mille väravapostideks on massiivsed püramiidse katusega kivitulbad. Müüri äärde istutatud saarte- ja vahtratereast on alles üksikud puud.

Kiriku peaukse kõrval on suurel maakivil mälestustahvlid Käsu Hansule ja Adrian Virginiusele (1988) A. Virginius (Vergin) oli Puhja pastor (1686–1694) ning Uue Testamendi, suure katekismuse ning laulu- ja palveraamatu ümberpanija Lõuna-Eesti murdesse.

Käsu Hans (Hans Kes(s)) oli Puhja köster ja koolmeister, esimene eesti soost kirjamees. Tema kaebelaul „Oh! Ma vaene Tardo Liin…“(1708), räägib Tartu hävitamisest ja linnarahva küüditamisest Vene vägede poolt Põhjasõja ajal.

Kirikaias on säilinud üks eestikeelse kirjaga vana hauakivi: nn Konnikivi ja neli kiviristi.

Pargi keskmes asub Vabadussõja mälestussammas (A. Starkopf, 1925). Monument lõhuti 1950. aastal ning taasavati 1988. Graniitobeliski külgedel on aastail 1918–1920 langenute nimed ja luuleread H. Visnapuu „Kodumaa laulust”: „Töö, mure, laulu / vaba kodumaa, / jää vabaks sa, / jää seisma sa!”.

Park on liigivaene, seal kasvab 16 liiki puid ja põõsaid, võõrliike on 10 (2006). Enamuses on kodumaised lehtpuud ja –põõsad. Kiriku ümbruses on peapuuliik vaher, lisaks tamm, pärn ja saar. Üksikpuudena esinevad hobukastan, harilik elupuu, euroopa lehis jt. Pargi noorem osa koosneb pärnadest. Põõsastest kasvavad seal lumimari, näärelehine kibuvits, taraenelas, karvane viirpuu, sirel jt.

Kirikuaias on naturaliseerunud kirju liilia, metstulp ja harilik siniliilia.

Kohaliku kogukonna väärtushinnangud

Puhja kogudus korraldas kohaliku rahva meelsuse väljaselgitamiseks septembris 2014. kolm nädalat väldanud küsitluse, kutsudes inimesi üles vastama, millist tähtsust omab nende jaoks Puhja kirik. Kaasati võimalikult palju kogukonnaliikmeid nii Puhja kui Konguta vallast ja nende valdade või Puhja kirikuga muul moel seotud inimeste hulgast. Küsitluslehed olid saadaval Puhja kirikus, Puhja valla raamatukogudes, Konguta Rahvamajas ja sellekohane teave valla teadetetahvlil. Digitaalselt võis küsitlusele vastata Puhja ja Konguta valdade kodulehel ja meili teel said ankeedi Puhja koguduse ja seltsimaja kollektiivide liikmed ja mõned Puhja Gümnaasiumi vanemad klassid. Kahjuks ei olnud halduskava koostamise ajaks veel alanud pühapäevakool ja nooremate laste kaasamiseks polnud eriti võimalust.

Küsitlusele vastas 164 inimest, neist naised 112, mehed 52.

Küsitluse vastused osutusid kiriku suhtes toetavateks, valdav enamus vastanutest pidas Puhja kirikut enda jaoks oluliseks ja oldi kursis kirikus viimastel aastatel toimunuga. Ettepanekud tuleviku suhtes, ka kriitika, oli konstruktiivne ja tegelikkusega arvestav. Ankeetküsitluse kokkuvõte.

Puhja kiriku SWOT analüüs

TUGEVUSED

  • Kiriku kõrge kultuuriväärtus
  • Hea akustika, korras orel
  • Tugev muusika- ja lastetöö
  • Hea koostöö Puhja Seltsimaja kollektiividega
  • Hea koostöö Tartu H. Elleri nimelise Muusikakooli keelpilliosakonnaga
  • Hea koostöö sõpruskogudustega Soomes ja Sambias
  • Tegutsev kogudus
  • Põlvkondade kristlik järjepidevus
  • Nooruslik ja motiveeritud koguduse juhtkond
  • Kirikuhoonet kasutatakse ja külastatakse aktiivselt
  • Koguduse edukus projektide läbiviimisel
  • Teavitustöö valla lehes ja mujal meedias
  • Projektdokumentatsiooni olemasolu restaureerimistöödeks
  • Hea oikumeeniline koostöö teiste kirikutega
  • Hea koostöö Puhja Gümnaasiumiga
  • Väga hea asukoht (asula keskel, ligipääsetav)
  • Kohalik vaimulik, elab pastoraadis

PUUDUSED

  • Koguduse vähesed majanduslikud võimalused suuremahulisteks restaureerimistöödeks
  • Kirik on kütmata ja külmal ajal kasutusest väljas 
  • Kirikuhoone ja muu kinnisvara halb seisukord
  • Väike kogudus, nappidest ressurssidest ei jätku õieti isegi põhikirjaliseks tegevuseks
  • Puuduvad koguduse infotahvlid ja infolehed, puudub teabetahvel kiriku kohta ja vastavad voldikud

VÕIMALUSED

  • Panustamine koguduse kasvamisse
  • Juhatuse ja nõukogu kasva(ta)mine tugevaks iseseisvaks meeskonnaks
  • Kohaliku kogukonna positiivne hõlmamine, isolatsioonist väljumine
  • Koostöö teiste kirikutega
  • Koostöö vallaga
  • Koostöö sarnaste eesmärkidega valla allasutustega
  • Kiriku keskküte ja soojustamine
  • Teeliste Kiriku programmiga liitumine
  • Kiriku kasutamisvõimaluste avardamine (kontserdid, näitused)
  • Pastoraat ja ait korrastatuna teeniks kogukonda ja tooks tulu 
  • Koostöö Muinsuskaitseametiga
  • Hea asukoht: Tartu lähedus
    1. inimestel hõlbus kasutada Tartu eelisvõimalusi, mis pigem soodustab paiksust;
    2. tartlastel mugav sõita Puhja kiriklikele sündmustele (orelikontserdid, talgud jne)

OHUD

  • Vandalismioht
  • Kirikuhoone jätkuv lagunemine
  • Koguduse vähene majandusvõimekus
  • Riigieelarveliste toetuste vähenemine
  • Üleüldine ilmalikustumine
  • Halb asukoht: Tartu tugevad kogudused meelitavad inimesi ära Valdade liitmine: Puhja lokaalse tõmbekeskusena nõrgeneb. Gümnaasiumi võimalik kaotamine soodustab elanike äravoolu. Vaimuliku(pere) lahkumine Puhja koguduse teenimisest.

PUHJA KIRIKU, KIRIKUAIA JA VALLASVARA OLUKORRA KIRJELDUS

Kirik

Kiriku katuses on ohtralt purunenud ja puuduvaid kive; tuulega allapudenevad kivid kujutavad endast tõsist ohtu möödakäijatele. Katus jookseb kolmest kohast läbi (sh. vastpaigaldatud oreli ventilaatorile). Hoone kõigil katustel, v.a. 2013.a. sügisel restaureeritud käärkambri katusel, puuduvad räästarennid ja vihmaveetorud. Räästa sisenurkadest jookseb vesi fassaadile ja nendes kohtades on niiskuskoormus väga suur. Katuste ja seina ning viiluparapettide ühenduskohas puuduvad plekid, mis takistaksid vihma- ja lumesulamisvee imendumist müürisse. Tugipiilarid on läbimärjad ja sammaldunud. Paljudes kohtades on katteplekid valesti paigaldatud või puuduvad üldse. Aknaniššide plekid on deformeerunud ja suunavad vee kontsentreeritult seina peale. Maapinnast imenduva kapillaarniiskuse, katuse ja fassaadidetailide kattekonstruktsioonivigade ning pikaajalise asjatundlike hooldustööde puudumise tõttu on kiriku müürid läbinisti niiskunud.

Tulemuseks on ulatuslikud kahjustused nii fassaadide kui ka siseruumide värvil ja krohvil. Maapind on aegade jooksul tublisti tõusnud. Poorne telliskividest müür asub allpool maapinda ning imab endasse ohtralt nii maapinnast kui ka sademetest tulevat niiskust. Kiriku müürid on pidevalt väga niisked ja seetõttu on ka ruumid niisked. Kirikus puudub küte. Seinad on krohvitud ja värvitud lubivärviga. Kohtades, kus müür on väljast pidevalt niiske või kus niiskus on tiheda (1:3) mördiga tehtud krohviparanduste taha suletud, kuivab müüris olev niiskus ruumi poole. Tagajärjeks on soolakahjustuste tõttu lagunev värv ja krohv.

Kiriku puitpõrand, mis niiskuskahjustuste ja vammi tõttu hävis, asendati 2003-2005a. kivipõrandaga, mis on heas seisus. Põrand taastati algsel kõrgusel, st. asub nüüd maapinnast tunduvalt madalamal.

Käärkamber on väga niiske, ruum on seestpoolt värvitud tiheda värviga, mis takistab niiskusel ruumi kaudu välja kuivamist. Käärkambri katus restaureeriti 2013.a. sügisel ja paigaldati ka vihmaveetorud ja katuseplekk.

Kõikide fassaadide lubivärv on kulunud ja tuleb pärast krohvimist uuesti värvida. Krohvikiht on suures osas õhuke, kulunud ja kahjustunud. Räästarennideta katustelt ja valesti asetatud katuseplekkidelt jookseb vesi seintele ning on põhjustanud ulatuslikke külma- ja soolakahjustusi.

Aknaraamid on mädanenud ja klaasid osaliselt purunenud, neid on parandanud koguduse liikmed.

Kiriku elektrisüsteem on amortiseerunud ega vasta kaasaja nõuetele.

2009.a. on kirikusse paigaldatud tuletõrje ja valvesignalisatsioon AS Alarmneti poolt.

Kirikuaed ja piirdemüür

Ajastu tüüpiline, jälgitavate piiridega kirikuaed, kus on säilinud ajaloolised matused, 18-19.s. pärinevad hauatähised, piirdemüür ja väravaehitis. Kirikuaed vajaks korralikumat hooldust, niitmist ja koristamist. Piirdemüür on ära vajunud, kivid osalt veerevad ja ohtlikud. Vajaks uuesti ladumist. Piirdemüüri osaks on ka väravapostid, mis on väga halvas seisuskorras.

Vallasvara

Puhja kirikus asuv W. Müllverstedti orel (1881) on restaureeritud Olev Kentsi Orelitöökoja poolt aastatel 2012-2014. Restaureerimata on veel oreliprospekt. Orel on kontsertkorras ja pidevas kasutuses. Kogudus on tellinud 2013-2014.a. oreliekspert Külli Eriksonilt Puhja oreli uuringud, mida on rahastanud Kultuurkapital.

Altarimaal ,,Kristus ristil“, ostetud Münchenist 1859, autor Anton Bauer, on restaureeritud Muinsuskaitseameti tellimusel ja heas korras.

Lühtrite seis ei ole muutunud, kui, siis halvemuse poole. Inspektor Mare Kase hinnangul oli 2000.a. ühe kroonlühtri seisukord halb ja ülejäänud kolmel hea.

Kogudus on kirikus asuvate kunstimälestiste seisukorraga üldiselt rahul.

Puhja kirikus teadaolevalt teostatud hooldus-ja restaureerimistööd

1984.a. remonditi Puhja kiriku katust ja välisfassaade. Teostas Tartu rajooni REV.
1987.a. välisremont. Teostaja ja tellija pole teada.
1990.a. kiriku elektrisüsteemi täielik uuendamine. Raha eraldas maakonnavalitsus.
1991.a. kirikule pandi uus laudlagi. Töö tellija ja teostaja pole teada.
1992.a. siseremont. Tellija pole teada. Töö teostas Lõuna-Eesti Restaureerimisvalitsuse Elva osakond Avo Allaku juhatusel, värvimistööd (altar, kantsel, orel) teostasid Märt Pure ja Otto Paesalu. Kroonlühtrid puhastas ja paigaldas Tiit Villemsoo.
1994.a. oreliremont. Tellija: EELK Puhja kogudus, teostasid Mihkel Ploom ja Arvo Saarna.
1997.a. remonditi Puhja kiriku katuse konstruktsioone. Töö tellis Muinsuskaitseamet ja teostas OÜ Frantsiskus. Dokumentatsioon pole säilinud.
2003-2005.a. Kiriku põranda kapitaalremont. Tellija: EELK Puhja kogudus ( toetas Muinsuskaitseamet), teostas Wunibald Ehitus OÜ.
2005.a. kirikupinkide värvimine ja paigaldamine. Tellis: EELK Puhja kogudus, teostas Juhan Pruusapuu.
2005. a. Käärkambri ukse ja akna valmistamine. Tellis: EELK Puhja kogudus, teostas Wunibald Ehitus OÜ.
2008.a. avariiremont, katuses lapiti auk, kust vesi oreli kõrvale jooksis. Töö tellis EELK Puhja kogudus, teostas Vallo Varik.
2009.a. Kirikusse paigaldati automaatne tulekahju-ja valvesignalisatsioon. Tellija: EELK Puhja kogudus, teostas AS Alarmnet, kellega on hooldusleping siiani.
2013.a. Käärkambri katuse avarii-restaureerimistööd. Tellis: EELK Puhja kogudus, teostas OÜ Ideemaa.
2012-2014.a. Puhja Müllverstedt-oreli restaureerimine. Tellija: EELK Puhja kogudus, töö teostas Olev Kentsi Orelitöökoda.

PUHJA KIRIKUS JA KIRIKUAIAS 2014.- 2019.A. KAVANDATAVATE RESTAUREERIMIS- JA HOOLDUSTÖÖDE KAVA

Puhja kiriku juures vajaminevaid projekteerimis- ja restaureerimistöid on kavas tellida ainult Muinsuskaitseameti teadmisel ja Muinsuskaitseameti poolt väljastatud tegevusloaga ettevõtjatelt ja kooskõlastatud projektdokumentatsiooni alusel. Hooldustööde kava tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseameti kohaliku inspektoriga ja kirikuaia puhul ka Keskkonnaametiga.

Katusetööde kava. Kiireim ja avariilisem on kiriku katuse remont. Esimesel võimalusel tuleb teostada hooldustööd. Selleks on olemas olukorra kirjeldus ja hinnapakkumine Rändmeister OÜ-lt. Kapitaalremondiks on olemas pakkumine OÜ Ideemaalt.

Kirikule tuleb paigaldada räästarennid ja vihmaveetorud.

Katuse tornialused lõigud tuleb lõunas, põhjas ja idas ümber laduda, mujal vajaduspõhised parandused. Lõunaküljel (torni alune külg) on täiesti purunenud ja vett läbi laskvaid kive vähemalt 50 tk, need tuleb asendada. Tsinkplekiga tuleb katta puidust tornitüvese ja katuse liitekoht. Paigaldada tuleb puuduvad harjakivid (umbes 50%).

Paiguti (nt. harjal) on ka roov mäda, hetkel piisab kohtparandustest.

Kooriruumi katuseosa on paremas seisukorras, kahjustused paiknevad seinaga külgnemise kohas: tihendusmört on lahti ja tuleb uuesti mördiga tihendada.

Mainitud hooldustööde tegemisel saab katuse kapitaalremonti edasi lükata umbes viie aasta võrra. Samas on teadmata katuse roovlattide ja sarikatippude seisukord, tegelik remonditööde ulatus selgub töö käigus.

Kirikuhoone tööde kava. Tarvis on lahendada kirikusse imbuva niiskuse probleem drenaaþi paigaldamise ja võimalusel pinnase koorimisega kiriku ümbert. Olemas on välise ringdrenaaþi põhiprojekt (2005. a, OÜ H. Uuetalu).

Kiriku elektrisüsteem vajab uuendamist ja suures osas väljavahetamist. Kogudusel on olemas elektripaigaldise ülevaatuse protokoll Rändmeister OÜ firma poolt 2014.a. sügisest ja sama firma poolt koostatud taotluseelarve.

Tuleb tellida fassaadi, akende ja uste restaureerimise projekt (olemas on hinnapakkumine arhitekt Anu Kulbachilt) ja otsida võimalusi töö rahastamiseks.

Tuleb lahendada kiriku sisetemperatuuri probleem – uurida välja võimalused küttesüsteemi paigaldamiseks.

Kirikuaia ja piirdemüüri tööde kava. Vajalik on kirikuaia regulaarne niitmine ja hooldamine. Tuleb muretseda kogudusele murutraktor või eelistatavalt lülituda Puhja pargi hooldusniitmise kavasse. Puhja vald on andnud sisse sellekohase projekti ja saanud koguduse nõusoleku.

Probleemiks on kirikuaias kasvavad vanad ja haiged puud, mis murdudes on suureks ohuks kirikule. 2014. aasta suvel murdus pooleks vaher, lõhkudes kiriku alarmsignalisatsiooni juhtme. Ohtlikke puid kasvab kirikule paarikümne meetri läheduses teisigi. Puud koguvad ka niiskust kirikusse. Vajalik on koostöös vallaga koostada lähitulevikus hooldus- ja haljastuskava kirikuaia ja pargi jaoks ning taotleda Keskkonnaameti luba ohtlike puude hoolduseks.

Piirdemüüri kivid tuleb uuesti laduda, esimeses järjekorras otseselt ohtlikud kivid. Väravapostid tuleb restaureerida. Ebasobivad väravad tuleb asendada.

Vallasvaratööde kava. Kogudus soovib jätkata oreliprospekti restaureerimistöödega. Kavas on trükis avaldada Külli Eriksoni uuringud Puhja orelist.

Üks halvas seisus olev kroonlühter tuleb restaureerida.

Altarist on 2014. suvel leitud puidumardikaid, tuleb uurida kahjustuse ulatust ja vajadusel korraldada mardikatõrje.

Tuleb muretseda uus, vargakindel korjanduskast.

KIRIKUHOONE TÖÖDE JÄRJEKORD

  1. Kiriku katuse hooldusremont
  2. Vertikaalplaneerimine
  3. Drenaaþi paigaldamine
  4. Seinte, akende ja uste remont- ja restaureerimistööde projektide tellimine
  5. Seinte, akende ja uste remont ja restaureerimine.
  6. Elektrisüsteemi uuendamine
  7. Keskküttesüsteemi projekti koostamine.

KIRIKUAIA TÖÖDE JÄRJEKORD

  1. Regulaarse muruniitmise korraldamine
  2. Ohtlike puude hooldamine
  3. Väravapostide restaureerimise projekti tellimine
  4. Väravapostide restaureerimine
  5. Kirikumüüri hooldamine (ladumine)
  6. Värava väljavahetamise projekti tellimine

VALLASVARA TÖÖDE JÄRJEKORD

  1. Putukatõrje teostamine (märkus: 2014. sügisel teostati kontroll muinsuskaitse spetsialistide poolt ja puidumardikaid ei leitud. Olukord on jälgimisel).
  2. Oreliprospekti restaureerimine
  3. Kroonlühtri restaureerimine
  4. Tiibklaveri lakiparandused
  5. Vargakindla korjanduskarbi muretsemine

FINANTSEERIMISVÕIMALUSTE LOETELU

EELK Puhja kogudus on näidanud end võimekana projektide kirjutamisel ja läbiviimisel. Aastatel 2012 – 2014 on EELK Puhja kogudus saanud projektitoetusi kokku 40 941,5€ ulatuses. Suurimad toetajad on olnud LEADER (17 337,38€), Riiklik Pühakodade Programm (5000€), Kohaliku Omaalgatuse Programm (4252,12€), Puhja Vald (4000€), Eesti Kultuurkapital (3815,60€), ELK Toetusfond (3145€), Konguta Vald (2670€), Eesti Kirikute Nõukogu (700€), Hasartmängumaksu Nõukogu (300€). Halduskavas kirjeldatud tegevuste finantseerimiseks kavatseb kogudus kirjutada projekte ja taotleda raha riigieelarvelistest vahenditest, eelkõige Riiklikust Pühakodade Programmist.

Võimaluseks ja väljakutseks on koostöö vallaga ja raha taotlemine nii Puhja kui Konguta valdade eelarvest. Oluline on seejuures teavitustöö vallavolikogus ja vallavalituses, et kogudus pole lihtsalt üks MTÜ teiste seas, vaid haldab ajalooliselt väärtuslikku ja kulukat kinnisvara, mis on tegelikult kogu Puhja kihelkonna pärandkultuuri osa.

Kogudus jätkab ka sihtotstarbeliste korjanduste läbiviimist. Seni on kogudus pannud üles sihtotstarbelisi annetuskarpe Puhja ja Konguta valla raamatukogudes, Puhja kirikus ja Elva Konsumis. Kirikusse tuleb hankida uus korjanduskast, mis on vargakindel.

2014.detsembris algatas kogudus korjanduse Puhja kiriku katuse restaureerimistöödeks.

TEAVITUSTÖÖ

Kogudus jätkab info levitamist meediakanalites nagu Pereraadio, ajaleht „Eesti Kirik“, Puhja ja Konguta Valla lehed, koguduse infolehed, valla teadetetahvlid. Senisest enam on plaanis koguduse teateid avaldada Puhja ja Konguta valdade kodulehtedel. Vaja on leida inimene, kes võtaks enda peale teadete uuendamise Valga praostkonna kodulehel, või asutada koguduse koduleht (näiteks Facebookis). Seni on Puhja koguduse kohta võimalik infot leida www.valgapraostkond.ee; samuti kogudusega tihedalt seotud noorte muusikute kollektiivi Karijärve Keelpilliorkestri kodulehelt. Puhja koguduse algatusel on 2014.a. asutatud MTÜ Sambia Sõbrad www.sambiasobrad.com. Oluline on Puhja koguduse kui ajaloolise mälestise ja turismiobjekti kajastamine Puhja ja Konguta valla arengukavades. Kogudus on sellekohased ettepanekud valdadele esitanud ja arengukavad on muutmisel. Kiriku kohta tuleb koostada turismiinfotahvel ja –voldikud.