14. augustil tähistasime tuntud kiriku- ja haridustegelase Hans Wühneri – kes jätnud sügava jälje eesti rahvuslikku liikumisse – 110. surma-aastapäeva. Et noore mehena tegutses Wühner Tarvastu ja vanemas eas Nõo kihelkonnas, siis võtsime ette laevareisi üle Võrtsjärve Tarvastusse, tutvumaks päevakangelase mehetegudega Viljandi praostkonnas. See praostkondlik sündmus seostus ühtlasi Nõo koguduse kuulutusnädala ja Puhja koguduse lastelaagriga, osutudes omamoodi palverännakuks Hans Wühneri radadel.

Hommikul väljus Võrtsjärve Külastuskeskuse juurest praam üle Võrtsjärve Poldri puhkealale. Abiks oli ka kaater, eriti läänekaldal inimeste maaletoimetamisel. Edasi sõitsime bussiga Tarvastusse ja saime priske lõuna sealses pastoraadis

Kell kaks oli kontsertjumalateenistus Tarvastu kirikus. Teenisid õpetaja Elve Bender, Allan Praats ja Valga praost Mart Jaanson, laulis Valga praostkonna projektkoor ja lastenäidendi esitasid pühapäevakoolilapsed Kristiina Lõhmuse juhendamisel.

Järgnes kultuuriprogramm koos Tarvastu H. Wühneri pärandihoidjatega. Tutvusime Wühneri eestvõttel rajatud raamatukogu ja seltsimajaga. Meile esinesid kohalikud rahvatantsijad, kelle hulgas on ka Tarvastu koguduse juhatuse esimees. Külastasime ka lasteaeda (endine H. Wühneri asutatud tütarlastekool). Koduteel sõitsime läbi Keeri mõisast, kus H. Wühner veetis oma elu viimase poole.

Viimaks, pärast kosutavat suppi ja kooki Nõo kirikuaias Anne-Ly Koogikojalt, toimus palvus Nõo kirikus koos küünalde panekuga H. Wühneri hauale Nõo surnuaial.

Kokku osales sel terve päeva kestnud ettevõtmisel üle 60 inimese, neist 2/3 siitpoolt Võrtsjärve, kellest omakorda ligi pooled olid lapsed ja noored. Sündmust kajastas ka ajalehes Eesti Kirik reisi kaasa teinud ajakirjanik Rita Puidet.

Sündmuses osalenud on tänulikud rahastajatele: Võrtsjärve Ühendus, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuurkapitali Ekspertgrupp. Täname Jumalat, kes palvevastusena andis ilmatarkade lubatud laussaju asemele hoopis päikeselise päeva.

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

Levima on hakanud alusetud kuulujutud, nagu tehtaks uute Covidi-piirangute raames Puhja kiriku uksel vahet kaitsepoogitud ja -pookimata inimeste vahel ja nõutaks mingeid tervisetõendeid.

Tegelikult ei mõjuta kehtivad Covidi-piirangud Puhja kirikus tehtavat mingil moel võrreldes varasemaga.

Kõik soovijad on kirikusse teretulnud ja mitte kedagi ei kontrollita. Ainsaks takistuseks on inimese enda haigustunnused ja samuti hiljutine lähikokkupuude viirushaigega.

Vaata Vabariigi Valitsuse korraldus nr 282 – Jumalateenistused ja teised usulised talitused.

SISERUUMIDES peab olema tagatud:

# Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine.

# Siseruumis viibivad isikud võivad koos viibida ja liikuda hajutatult.

ERAND: Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

# Avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel viibijad peavad kandma kaitsemaski või katma suu ja nina.

ERAND: Piirangut ei kohaldata alla 12-aastastele lastele ega neile, kellel kaitsemaski kandmine või suu ja nina katmine ei ole tervislikel põhjustel või muid olulisi põhjuseid arvestades mõistlik.

# Osalejate arv võib avalikus siseruumis läbiviidava avaliku jumalateenistuse või muu avaliku usulise talituse puhul olla kuni 50 isikut või tagatakse ruumi täituvus kuni 50%.

SELGITUS:

Kuna Puhja kirikus on 350 istekohta, siis koos seisukohtade ja käärkambriga tohib Puhja kirikusse tulla ligi 200 inimest. Korraldajad, esinejad ja abipersonal ei lähe piirarvu sisse. (Säärast inimhulka pole aga nähtud Puhja kirikus isegi mitte Jõuluõhtul.)

Peapiiskop U. Viilma 22. juulil:

“Jeesus kutsus enda juurde kõiki vaevatuid ja koormatuid. Seesuguseid leidub aga võrdselt nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimeste seas. Pealegi oli Jeesus ise see, kes kümme pidalitõbist jutule võttis sel hetkel, kui ülejäänud ühiskond nad kõrvale tõukas. Kirikusse tulijatel ei ole vahet tehtud varem ega tehta ka siis, kui vaktsiinipassist saab mujal ühiskonnas ametlik “linnaluba” ilma milleta enam muuseumisse, kinno, teatrisse, kontserdile, restorani või ööklubisse ei pääse.

Teatud piirangud ja regulatsioonid viiruse leviku takistamiseks on kirikutes viibides ilmselt ka edaspidi asjakohased ja kindlasti järgime neid sama hoolsalt kui seni. Kuid kirikud jäävad kõigile avatuks, vaatamata sellele, kas Jumala kotta siseneb vaktsineeritud või vaktsineerimata inimene. Patu vastu pole keegi vaktsineeritud ja Jumala armu vajavad kõik inimesed ühtviisi.”

Kaasa teenisid praost Mart Jaanson ja abipraost Vallo Ehasalu

Hooandja keskkonnas saame kokku panna veel 1/3, mis puudu 2000€ täitumisest. Nüüdsest saavad kirikulised ja külalised pastoraadis end pesta ja kasutada tualetti.

https://www.hooandja.ee/projekt/veevark-puhja-pastoraati

Ühtekokku osales Puhja/Kavilda KÖ-l üle 250 inimese, – paljud Tartust, ka Türilt, Paidest, mujaltki. Kirikusse siseneja oleks nagu sattunud värvidest veiklevasse võluilma. Selle omaette värvikunsti eest, mis nõtkelt võimendas kõike nähtavat-kuuldavat, hoolitses Enn Tobre, – tänu! Kiriku tõmbas kohe rahvast täis vana tuntud hea Karijärve Keelpilliorkester Eveli Roosaare juhatusel. Samas käis kirikaias lastemöll, mille teljeks osutus Kristiina Lõhmus. Edasi astus üles Tiina Sünteri pereansambel, elustades varalahkunud pereisa Aleksander Sünteri (tuntud Süntri Sassi) luule- ja heliloomet. Üllatuseks müristas orelil ka Tiina isa Olaf Lääne, – samal pillil, millel ta lapsena õppis saatma isa õp. Jaan Lääne jumalateenistusi. Järgnes nii rahvarohke Taizé palvus Helika Gustavson-Rätsepa vedamisel, et paljud ei mahtunudki altari ette ära; osalesid ka me kandlelapsed (juh. Anneli Klaus) ja noored viiuldajad. Hilisel tunnil astus üles bariton Harald Jürgen Weiler, keda orelil saatis Anneli Klaus; neilegi jagus kuulajaid. Samal ajal võttis uudistajaid vastu naabruses asuva Kavilda õigeusu kiriku juures isa Toomas Erikson.

Alustas tänavust suvehooaega kiriku Aidakohvik. Aitäh, Jaanika Reminnõi!.

Esmakordselt kasutasime kunstinäituse saalina vastrenoveeritud kiriku pööningut, kus sai – ja saab jätkuvalt! – vaadata Pallase koolkonnast Piibe Arraku taieseid, kes veetmas oma suved Konguta mail.

Väga suur abi oli Puhja Seltsimajast, – aitäh, Kaja Udso!